elu saarel kulgeb joogarütmis ja aeg lendab. uskumatu, et möödunud on kaks nädalat. selle ajaga olen tutvunud hulga põnevate inimestega ja avardanud oma teadvust igas mõttes, töötanud oma kehaga ja tahtejõuga, üritanud end kuidagi maa peale tuua, et mõista, et ma olengi päriselt siin ja see on eriline. kuna see tundub juba olevat ainus võimalik normaalsus ja ma ei kujuta nii öelda tegelikku normaalsusesse naasmist ette hetkel. sest hea on olla normaalsuses, kus märkad kõiksugu asju, kuna sa pole veel harjunud pidama seda iseenesestmõistetavaks. noh, näiteks, et sõidad džunglisse ühte muay thai treeningsaali ja selle kõrval nosivad elevandid palmilehti:
või näed esimest korda päikeseloojangut teiselt poolt maakera ja kõik on kuidagi täitsa teistmoodi. valgustriip, vee värv, värvide murdumine, protsessi kiirus, rääkimata džunglifloorast ja - helidest. ja tähistaevas on teistmoodi. ja suur vanker on megasuur. ja näed langevaid tähti. ja ümberringi on äike. nagu sel suvel eestiski tihti juhtus. eesti on nii ilus ja eriline. ja koh phangan on ka. ja üldse.
 |
| päikeseloojang algas neutraalselt. 10 minutit hiljem: |
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 |
| nii palju ilu igal pool |
 |
| basseinihetki on palju. soolase veega bassein, kloori pole, hea on. |
söök on imeline.
 |
parim eine, mis ma kunagi söönud olen. pruun riis ja morning glory mu lemmikus ehk Mama Pooh restos.
 |
| Mama Pooh's Kitchen - CHEAP PRICE BUT NICE |
|
 |
| banaanerii (noh, samuti nagu šokolaterii ja nii...) |
 |
| ei tahtnud. veel. |
 |
| ei. |
 |
| palju toitusid saab pulga otsa panna. see on lollifish. pulga otsas olen söönud veel kana ja kevadrulle ja tofut ja vorsti jne. ja need serveeritakse sulle tihti kilekotiga, kuhu valatakse sisse magusat tšillikastet TÄNAVATOIT ON TÄIEGA ÄGE. |
 |
| imeline koht. |
 |
| koos imelise baarmeniga, kes toob neiudele sõnumeid ja banaanikooki. |
 |
| ja õpetab neid salvrätist roose voltima. mu ümber on mulle imekähku väga lähedaseks saanud inimesed ja see hommikupoolik nendega oli väga eriline aeg. |
 |
| reedel veetsin päeva vaikuses ehk ei mingeid sõnu ega sotsiaalmeediat. see oli vajalik paus siin pidevalt toimuvast verbaalsest suhtlusest, mida ma ka armastan, aga mille kõrvalt ei jää ehk aega enda seltskonda nautida. lisaks sellele, et ma ise väga paljut enda ümber märkasin, märkasid inimesed ka mind ja järgmine päev täiesti random inimesed joogakoolist uurisid, kuidas mu vaikusepäev läks ehk siis suhtlemisest hoidumine tõi järgmiseks päevaks hoopis suhtlust juurde =) vaikusepäev ise oli valguse ja ilma poolest eriline. kõik oli klaar ja vaikne. nii minus kui väljaspool. |
 |
| kompositsioon korallid, merekarbid ja kalavõrgud |
 |
| täitsa pärlmutter oli, päriselt ka |
 |
| see on suur teokarp, mis paneb mind õõvastusega mõtlema, kui suur selles elanud tigu oli. wow. |
niisiis: peegelsile meri, korallitükke ja uskumatute värvide, suuruste ja kujudega merekarpe täis rand, värvilised paadid ja siis veel banaanitaim. loomulikult pidin ma sealt oma käega banaani võtma, kookospähkliga olen juba mõõtu võtnud ja võit oli napp. kuidas aga maitseb toores banaan otse loodusest? täpselt nagu kuivatatud kurk. ja koorida pole seda ka lihtne. aga bucketlist jälle lühem.
ainus hetk, kui oli raske vait olla, oli see, kui ma nägin kookospähkleid palmi otsast alla loopivaid ahve. omg-hetk täiega noh.
ise olen üsna hipistunud. juukseid pole üle nädala pesnud šampooniga, ainult vesi ja kookosõli iga päev. algul tundus rõve, aga nüüd on juuksed kuidagi laines ja metsikud ja ei tundu üldse mustad enam. ühel päeval, kui ise tundsin end üsna nartsult, sain isegi komplimendi nende kohta :D
 |
| täitsa nagu Eesti mererannas, kui ma poleks just kookospähkli järele kummardanud |
mõned loomahetked ka:
 |
| paned korra õhtul kiisudele süüa ja hommikuks on ukse taga terve järjekord loomi. toakaaslane naeris, et olen nagu dr doolittle nüüd. hommikul muuseas teen viite tiibetlast hotelli joogahallis ja ülalmainitud kiisud ronivad mu otsas ja joogamatil. armas ja naljakas algus päevale. |
 |
| džunglilehm |
 |
| mu esimene kämblasuurune ämmelgas. õnneks mitte meie hotellis. kuid kuulsin juba õuduslugu, kuidas Sarah oli duši all ja järsku ronis äravoolutorust välja 5cm prussakas. |
muljeid on mul jätkuvalt palju ja jooga läheb aina radikaalsemaks, oleme lisaks silmamunade pesemisele ja ninast vee läbilaskmisele (mul on viiendat päeva kõrvad seda vett täis) kuulanud loengut uriinijoomise kasulikkusest (eksisteerib ka uriiniteraapiale pühendatud raamatuid nagu Urine - Your own Perfect Medicine). kuid hold your horses, ärge kohe vetsu tõtake - sobilik on vaid päeva esimene uriin ja sellestki vaid keskmise osa. ei, ma ei ole seda proovinud. uriinijoomisloengule järgnes paar päeva hiljem igahommikusele tahtlikule oksendamisele üles kutsuv loeng ehk siis ärkad, jood 1-1,5 l vett, raputad kõhtu ja siis lased pisarad silmis linti lihtsalt järgnevad 10-15 minutit. ja ei saa aru, kas sa oled tegelikult ka täie mõistuse juures või ajupestud. jah, ma proovisin seda. jah, ma soovisin, et oleksin kasutanud mõõtekannu, et saada aru, kas ma olen piisavalt vett väljutanud. õpetussõnad olid: "when you start vomiting, then just keep riding the wave until all of the water is out of the system". õpetaja lubas, et nädalaga "you will be a pro in vomiting".
oleme ka saart pisut enam avastanud. peamiselt käime sadamaküla Thong Sala vahet, kus on imelised toiduturud, kust saab näiteks kevadrulli 25 eurosendiga ja suure võise maisitõlviku 50 eurosendiga. või pulga otsas kanafilee 25 eurosendiga. ja nii edasi. iga päev on midagi uut toonud. emotsioone, reaktsioone, joogapoose, inimesi, toite, teadmisi, vaateid, avastusi. eile käisime esimest korda õhtul väljas ehk Freeway rannabaaris. jõime õlut ja kookospähklivett, rannal põlesid tõrvikud. siis istusime vee äärde toolidega ja vaatasime tähistaevast langevaid tähti ja horisondi kohal välkuvat äikest, samal ajal hüppasid meie jalgade ümber ja peal liivakirbud, tumedas vees toimetasid lambikestega kalmaaripüüdjad nii - see nägi välja nagu tähistaevas vees. baaris mängis ambient ja psytrance. ja sain nii ilusa kirja kallilt Teganyi'lt, kes on üks paljudest siinkohatud inspireerivatest inimestest:
"Margit - I was stunned the other day in Thong Sala when you told me how you see yourself. I wish that I could take a snapshot of how I see you and have you paste it on your mirror so that every day you could see how beautiful you actually are. You are especially pretty when you get excited about something - I saw it again this morning when you and Caroline started talking about Astrid Lindgren's children's stories. Your eyes sparkle, your whole face smiles, and your beauty shines right through - one day I'm sure you will finally see it for yourself. From you I have learned two very important things in the last 2 weeks....your dedication and commitment to health and learning are inspiring. The fact that you stick with your original routines (like the 5 tibetans) and that you not only try but truly adopt the methods we're learning...in many ways I need to be more like you. The second thing is your absolute delight in being here. You don't take a single moment for granted and you really appreciate the beauty, the differences, the tastes, the smells, the sights, the sounds - nothing on Koh Phangan escapes your notice. You remind me about the importance of travelling mindfully - thank you for that :-)"
nii kummaline ja lahe on kuulda, mis mulje ma kõrvalt jätan inimestele. selline meie elu siin ongi. me suhtleme omavahel nende imeliste inimestega ja õpime üksteiselt, kuidas olla veel parem ja targem. hüperhipi värk, ma tean :D aga tulge siia saarele ja proovige mitte veidigi hipiks minna. või mitte uskuda elu mõtestatusse. mis meenutab mulle, et käisime tattoo-salongis ja neiud uurisid seal ühe pikkade rastadega täistätoveeritud tai daami käest tätoveeringute kohta, mina passisin niisama. ja siis järsku ütleb daam mulle osutades: "look at that one. she quiet and everyone thinks she weak, but when things go wrong, she will be the one to know what to do. she very strong". nimelt olevat ta "nägija". ta "luges" mu kaaslasi ka ja kummaliselt täppi läks kõik. siin juhtub pidevalt selliseid väikesi nihestusi ja nii huvitav on jälgida, kuidas enda skepsis kahaneb ja mõtted rahunevad kohati täielikult maha, et siis mingil kummalisel hetkel mingi elu tõde välja rebida taas kusagilt. inimesed on siin ka erilised ja hingestatud ja hoolivamad, kui mujal, kus käinud olen. näiteks: taksojuht viis meid täna snorgeldama teisele poole saart, kohale jõudes hakkas vihma ladistama. tal oli meist nii kahju ja ta vabandas ette ja taha, et vihma sadama hakkas ja me ei saagi snorgeldada :D nagu see oleks tema süü. ja siis ta viis meid tagasi, aga tagasiteel tuli talle veel üks rand meelde ja ta viis meid sinna, et seal paistab päike ja äkki tahame seal snorgeldada. nii armas. snorgeldamine jääb siiski homseks ilmselt, kuna tahame ühes kindlas kohas teha seda.
okei. ilmselgelt ma olen grafomaan, aga mul oli lihtsalt vaba päev ja see päev on olnud tõeliselt pikk ja mõnus ja hea ja pole veel läbi. ja ma tahan seda kõike meeles hoida ja veidi jagada ka head vaibi, mida hipielu pakub. muide, just käisin kodurannas jalutamas:
 |
| kuusirp ja päikeseloojang ja peegel. |
Sonja: time is flying by incredibly fast and two weeks of yoga is done, only two more to go. i'm beginning to see why people come to this island for a month and then stay forever. it is a spiritual place indeed and it kind of gets to you through all kinds of small things like people's attitudes and buddhist shrines that are everywhere. i love it. plus all the extras like the beauty of tropics and chilling on the beach with inspiring people while stars are falling from the sky and you kind of don't make a single wish because everything is already as perfect as it can be. of course there are those funny cult-moments when your yoga teacher says that if you really want to stay healthy then it is good to attain a habit of drinking your own piss in the morning. but before that you ought to wash your eyeballs, rinse your nose with saltwater moving from one nostril to the other, scraping your tongue, rubbing your gums with salt and then drinking 1,5 l of water and VOMITING IT OUT to purify your stomach. i've done it all except for the urine-drinking which i will save as a trump up my sleeve for if i should ever have serious health issues and nothing else helps :D i wonder if it cures hangovers though... :D ok. i'll not go any further. oh, and i've seen monkeys, elephants, big butterflies and one big ass spider as well by now. and i found a bananaplant and took a banaan and ate it and it sucked :D it's pure awesomeness here. xoxo
