siiani natuke selgusetu :D ähmaselt mäletan, et tahtsin vist viimased kuud kusagil mujal veeta, et üks hetk peab ju nagunii minema. alguses tahtsin minna Broome'i, mis on Western Australia osariigi põhjaosas asuv Pärnu, kuhu kõik lõunas valitseva karmi talve eest pakku jooksevad. siis aga sain aru, et kõik lähevad Broome'i ja pilet on kallis ja äkki ei leia tööd ja hakkasin põdema ühesõnaga. otsustasin hoopis Gold Coastile tulla, kuna pilet oli sota ja suurem koht ka. tulingi. ja olin õnnetu. nagu otsisin tööd ja samas ei otsinud ka. paar päeva kurvastasin ja igatsesin Melbsi ja oma inimesi seal ja lausa Eestit lõpuks ja kodu ja turvatunnet ja olin endas nii pettunud. et olen endaga tööd teinud ja vaeva näinud ja end tugevaks ehitanud ja nüüd ikka olen selline nõrk ja ei suuda elevusega nullist alustada uues põnevas kohas. been there, done that ju korduvalt. ma olen alati nii karm enda vastu, nii nõudlik. palju karmim ja nõudlikum, kui kõigi teiste vastu. paljud meist on ju sellised. millal me õpime endale toeks olema ja endale sama head sõbrad olema, kui teistele? selleks elu ongi ju, et elada endale esiteks ja läbi selle teistele. ühesõnaga ühel hetkel läks surve nii suureks, et polnud muud teha, kui seda vähendada. muidu oleksin nuttes koju emme juurde tulnud (kellega ma nagunii rääkisin iga päev telefonis - aitäh, maailma parim emps, et oma 31aastase titega viitsid alati tegeleda). niisiis loobusin oma kallist juulikuisest joogakursusest raske südamega. ja siis loobusin ka tööotsingutest. loobusin Gold Coastist üleni ja otsustasin seiklusele minna hoopis, sest ma pole nagu elanud sellist vastutustundetu backpackeri elu ikkagi, kus raha võib iga hetk otsa saada jne. tahtsin proovida, et kuidas on taas tundmatus kohas vette viskuda. hakkasin siis Facebookis ja Gumtrees otsima rideshare-gruppides autosid, mis otsivad reisikaaslasi outbackiretkedele. omg ma armastan internetti, sealt leiab KÕIKE alates armastusest ja inspiratsioonist lõpetades kodu, töö ja kummisaabastega. lisaks nihkus mu tähelepanu tööotsingutelt ja Melbourne'i taganutmiselt sellele, kus ja kellega ma olen. tulin hetke ja olevikku tagasi ühesõnaga. no nagu ma idee järgi tahaksin alati olla. nagu Lao Tzu on mõelnud, et kui oled masenduses, elad minevikus; kui oled ärevil, elad tulevikus; kui oled rahus, elad olevikus.
igatahes olin peatunud ühe noore pere juures couchsurfinguga ja seal oli veel mitu inimest - kaks Kanada kutti (kanadalased on nii lahedad alati), üks Manchesteri tšikk, üks ülilahe neiu Saksamaalt, üks Poola kutt jne. nimelt see perekond oli maikuus võtnud esimese couchsurferi ja pärast seda hakanud kõiki vastu võtma, kes neile taotluse saatsid :D see oli kohati päris kaootiline kolmetoalises korteris, sohvasurfarite päralt oli elutuba, mille põrand oli madratseid täis ja kõik nagu kämpisid seal siis, kes üksi, kes mitmekesi madratsil :D väga teistmoodi ja huvitav elukorraldus kahe väikese lapse kõrvalt. igatahes nende stoori oli väga huvitav ja nagu veidi kurb ning keeruline ja see oli nende võimalus "reisida ilma paigalt liikumata". couchsurfing toob maailma sinu juurde koos kõige oma mitmekülgsusega, kohtad väga erinevaid inimesi, kes tulevad kõiksugu elualadelt ja taustadega. kui lasin lahti stressist ja põdemisest ja muretsemisest, sain hakata ka tähelepanu pöörama neile kõigile ja siis läks kõik nii toredaks. veetsime koos aega ja vestlesime jne. samal ajal korraldasin omale seiklust, kirjutasin inimestele. ja ühel hetkel leidsin laheda kuulutuse, et keegi sõidab läbi outbacki Broome'i, küll teisest Austraalia otsast ehk Adelaide'ist, aga et tal on koer Wally ja 4WD ja palju kogemust ennegi outbackist. kirjutasin siis, et omg, see kõlab ülilahedalt ja mul on üliväga seiklust vaja hetkel ja et ma olen happyhappyhappy ja easygoing ja valmis!! ja ta valiski minu välja suurest hulgast inimestest. järgmine hetk ostsin juba pileteid Adelaide'i ja andsin ära pea kõik oma riided sellele perele, kelle juures peatusin, kuna pidin oma pagasit kergendama ohtralt, sest "kui auto keset kõrbet katki läheb, pole sädeleva maikaga midagi peale hakata". niisiis korraldasin ja tegin ja samal ajal mõtlesin, et omg, ma lendan teise Austraalia otsa mingi tundmatu tüübi juurde, kellega siis kaks-kolm nädalat koos veeta kusagil kõrberadadel, kuhu enamik kohalikke ei satu iial, backpackeritest rääkimata; lisaks annan ära kõik oma sädelevad maikad ja pea viimase raha eest ostan lennupileteid, bussipileteid, telkimisvarustust jne. aga no ikka tegin, sest usaldasin. ja sisetunne ei valeta, kuigi mõistus võib proovida teda ümber veenda. otsustasin, et kaks-kolm nädalat ma ei muretse millegi pärast ja kõige naljakam on, et kui Adelaide'is maandusin, sain sõnumi Gold Coastist, et kas soovin töötada ühes filmikompaniide toitlustamisfirmas 4. juulist 28. oktoobrini, kuni võtted kestavad. ma naersin ja nutsin samal ajal, see oli niivõrd uskumatu. nimelt oli see 5. juunil ja see andis mulle täpselt kuu aega, et seigelda ning teha seda täielikus südamerahus. just siis, kui olin kõik saatuse hooleks jätnud, lahti lasknud pidevast kontrollimisvajadusest. 6. juunil jõudsin Port Augustasse, mis asub nelja ja poole tunni kaugusel Adelaide'ist ning kohtusin Ianiga, autojuhi ja seikluskaaslasega, ostsime toiduvarud. öö veetsin mu viimasel hetkel lahkelt vastu võtnud couchsurfingu võõrustaja Stuarti kaunis suures majas süües õhtusöögiks austreid ja vesteldes selle imetoreda kullast südamega härrasmehega.
seiklus oli alanud.
 |
| Melbourne, viimane onesie-pidu mu "õdedega" |
 |
| Cappy tegi mulle ükssarviku reisikaaslaseks (ei, Cappy pole kuueaastane, ta on 33 ja see on väga eriline minu jaoks, et ta on mu oma südamesse lubanud. ta käis ka just Uus-Meremaal selles samas meditatsioonikeskuses nüüd, kus minagi tegin oma Vipassana kursuse) |
 |
| Gold Coast, Mermaid Waters. sellised mereühendusega kanalid jooksevad läbi kogu linnaosa võrguna, nii et inimesed saavad oma villad saartele ja veekaldale ehitada. aga ujuma ehk ei läheks, kuna kanalites on HAIKALAD. ja mitte suvalised sidrunhaid või rifihaid, vaid verejanulised bullsharkid) |
 |
| kõlab paremini, kui tegelikkuses on, uskuge mind. lol |
 |
| õhtuti jalutasin merekaldal pärast tööotsinguid, tuulutasin pead. |
 |
| puul vähe oksi, aga palju tüvesid. omgomg |
 |
| hommikujooga aeg |
 |
| ja ükspäev tuli torm ja me läksime üle tee poodi ja tagasi enam seda kaudu ei saanud, vesi oli liiga sügav hiljem. |
 |
| steffi ja mina ja couchsurfi võõrustaja Cassie |
 |
| Khary ja Kwaku Kanadast, lapsepõlvesõbrad |
 |
| pärast tormi, mu lahkumispäev. vahu taga on HAIKALAD. |
 |
| nii valmis :p ookean peaaegu varastas mu koti ära, kui selle seljast võtsin üks hetk ja 15m eemale panin veepiirist. tuli selline ootamatu laine. aga Kwaku oli parasjagu läheduses ja päästis ära. thanks, man. |
 |
| Pawel Poolast. hea huumorimeel meil seal idablokis ajee lol |
 |
| Cassie oma lastega ja Khary Safari |
 |
| couchsurfi bossid oleme jee |
 |
| juba 1900 km eemal Port Augustas |
 |
| Port Augusta |
 |
| Port Augusta |
 |
| asjad pakitud, Wally valvab |
 |
| Hilux ja Safari ja koer |
 |
| teekond algab |
