Tuesday, April 21, 2015

bali. wow.

mul oli sünnipäev. isegi juubel 30 aastat olen elanud nüüdseks sellel planeedil. kuna mu ümber on avanenud igasugused võimalused tänu inimestele, olukordadele ja mulle endale ka, siis proovin neid ära kasutada. mul on nii vedanud, et ma olen mina :) imelik asi ehk, mida kirjutada, aga ma ei vahetaks oma elu ega kogemusi mitte kellegi omade vastu. see on nii huvitav teekond ja ma alles hakkan aru saama, mis toimub. nagu eriti põnevat autobiograafilist Bildungsroman'i loeks :D ma usun, et kõik tunnevad samamoodi. või vähemalt võiksid tunda - huviga jälgida, kuhu rada käändub ja siis enda reaktsiooni nii negatiivsele kui positiivsele. mhmh.
okei. igatahes. otsustasin, et kui juba kolmkümmend ja kõik teevad sellest suure numbri, siis karjääri, pere ja kinnisvara asemel lähen balile, õpin surfama ja teen ükssarviku tätoveeringu. lisaks ujusin esimest korda kose all pühal mäel, ka vesi oli püha - kummaline, aga ma ei ole end kunagi nii puhtana tundnud. lisaks oli tegu troopikasaarega, kus tavaliselt võtan 5 dušši päevas ja ikka kleepun. veel õppisin rolleriga sõitma - küll mitte tiheda liiklusega teedel, kuna pean elu ja tervist oma suurimaks varaks. see oli ikka midagi erilist, mis nendel vaevu kaherealistel teedel (millest said hõlpsasti nelja-viierealised) toimus. väga tore oli osta jäätis ja sõita oma rolleriga randa päikeseloojangut vaatama või hommikul riisiväljade vahel päikesetõusuvalgust pildistama.
lisaks kohtasin imetoredaid inimesi, tegin meditatiivset basseinishulpimist (floating) lilleõite keskel, käisin massaažis, külastasin Indiana jones'ilikku püha ahvimetsa, kulgesin jalgrattaga vulkaani otsast 25 km allamäge kuulates huvitavaid lugusid bali hinduismi ja inimeste elu-olu kohta. ja sõin maitsvat toitu (gado-gado, nasi-campur...). ja sain isikliku taksojuhi, kes mulle nahhaalselt tünksi tegi. selgitasin talle, et mul pole ka palju raha ja mina raban ka iga dollari nimel tööd teha. meil oli selline love-hate relationship. kui ta mind viimasel päeval lennujaama viis, rääkis ta mulle oma neljast lapsest, kellest ainult üks on taibukas :D ja ta viimased sõnad mulle olid: "kui mõni su sõber tuleb, anna talle mu number. ja ma soovin, et saaksid oma töös edukaks ja et sa tuled tagasi ja sul on palju raha. ja siis sa helistad mulle, eks."
 
oo, ja kuuvarjutus oli viimasel õhtul - hulpisin taksot oodates basseinis ja vaatasin, et tähed on eriti säravad kuidagi. siis vaatasin, et kuu on kuidagi väga kidur selle kohta, et täiskuu peaks olema. ja siis sain aru! see kõik oli kokku nii maagiline ja eriline ja positiivne kogemus. seda ei saa isegi edasi anda kuidagi. võin vaid kirjeldada, kuidas ärkasin igal hommikul pisut pärast kella 5, kui oli veel pime, ja läksin joogat tegema. siis hakkas päike tõusma ja templist kostus muusikat ning üminat, kuked kiresid, õhus levis viirukihõng iga päev kõikjale asetatud andamikorvikestest, taevas värvus tumesinisest lillaks ja tumepunaseks ja... kell 6 läksime surfama. ja soe ookean ootas, lainetevaht oli pärlroosa ja helendav. liiv oli tume ja sätendav. ja nüüd on mul vist üks ribi veits mõranenud, aga mul on ükskõik, kuna kolmandas surfitunnis sain laual kolm korda püsti ja neljandas ka. ja mu instruktor Chris ütles, et ta oleks võinud mu esimeses tunnis ka lainele lükata ja seisma panna, aga ta tahtis, et teeksin seda kõike ise ja õpiksin ise laineid valima ja ookeani olukorda hindama. basics first. leidsin taas õige inimese õigete kogemuste ja ausa olemisega.

püha ja maine on Indoneesias või vähemalt hinduistlikul balil läbipõimunud - teeäärne altar andamikorvikestega. must-valge ruudustik on põhimõtteliselt nagu yin ja yang või headus ja kurjus või ühe sõnaga - dualism.



hanekari

hanekarjused riisipõllul

mu must roostes iludus. lol.


 



omg. vaatega köök. tegin kohe mitu pilti. see on nii lahe.


riisiterrassid

köögiselfie



vaatasin vulkaani ja kivistunud laavat ja sõin hommikust. ma ei ole kunagi varem vulkaani näinud nii lähedalt. järgmine kord tahan teha päikesetõusumatka selle otsa, nad pidid pakkuma hommikusöögiks kraatrilõhedest kerkivas aurus keedetud mune. lol.

võitluskukk. saab iga päev lihasmassaaži. balil on kaht tüüpi kukevõitlusi - ühed on ebaseaduslikud ja hasartmänguteema, teised on pühad ohvrirituaalid, kus kukkede jalgade külge pannakse lõiketerad ja veri on ohvrianniks maavaimudele.

üks loom sõi need kohvioad ära ja siis kakas välja ja nii sai neist delikatess.


kohvi- ja teejookide degustatsioon. nom.

giid: "i believe this is the most you've paid for shit coffee, my darlings" - true story, lol. sest tegu on catfoxi ehk kassrebase väljakakatud ubadest tehtud kohvensiga. ei olnud nii s***, kui arvata võiks, päris hea kraam. lol

siin on väike kohvivabrik ise. elab puuris, kuna muidu kohalikud notiksid ta maha.

bali vürtsid. vaniljekaunad on eriti kallihinnalised, kuna nende saamiseks tuleb õisi käsitsi tolmeldada.

argielu

olime ekskursioonil. giid rääkis hindu traditsioonidest ja pühadest loomadest jne. jänesepuuri juurde jõudes ütles, et jänes on ta lemmikloom ja et ta kavatseb selle endale rinnale tätoveerida. ta küsis, kas me teame, mida jänes sümboliseerib? ei teadnud. vastus: "PLAYBOY"

seapõrsas

lehm. sain teada, miks hindud veiseliha ei söö. nimelt, pärast seda, kui emapiim otsa saab, lähevad lapsed üle lehmapiimale ja kui sa lehma tapad, on see nagu ema tapmine. omg. üsna tume teema. kõik need burksid, mis ma elus söönud olen...

korralik bambusetihnik

teine lahe köök traditsioonilises bali pereelamus

balinese family compound ehk bali leibkonna elamukompleks. igal pereliikmel on oma positsioon, igas elamukompleksis on esivanemate austamise tempel ja kindlad hooned nagu vanavanemate majake ning surnuvoodiga tseremooniahoone (surnu võib selles seinteta majas nädalaid tuleriita oodata, kuni pere andamiraha kokku ajab - säilitamiseks kasutatakse kuiva jääd).

üle müüri paistab esivanemate tempel

roherohelised riisipõllud

päikesejänku riisitaimede vahel. käsitsi istutatakse taimed, käsitsi toimub ka lõikus ja hooldus.

rattaekskursioon - parim valik

püha puu juurte vahel

püha puu

ära tunneb need puud valgete kangaste järgi. valge on püha värv.


kõiksugu nikerdused - nii puust kui kivist - on igal pool. kõik majad on nii peenelt kaunistatud, iga ehitis on kunstiteos. ja meistreid leidub kõikjal.





sildike hostelitoa uksel

minu voodi hostelis

nummmmiiiiiiiii

lebola meie surfcampis

nasi campur - söö hõrgutisi, palju tahad


püha ahv varastatud mitte nii pühade pringles'itega




paar hetke hiljem olid need sepad mul seljas ja kiskusid veepudelit käest. wow. seriously





tätoveeringuideed - kas see või unicorn. lol.
 
pärast viimast surfitundi. liiv oli sädelev. vist ei jäänud pildile. pärast pesin liiva maha ja sain aru, et varbad on lõhki surfilauast. õlavartel ja reitel oli ka nahk mõnusalt mahahõõrdunud. ja see oli seda kõike väärt. nagu, esimene hetk, kui suur laine (noh, minu mõistes onju, ma tulen siiski Läänemere kallastelt) tuli ja ma "oh fck, oh shit, omg, what the..." ning vee alla kadusin, laine surfilaua mu käest ära rebis ja ma lihtsalt ellu proovisin jääda, oli võimas. sain aru, et jah, eskimoroll tuleb ära õppida. see on nii, et tuleb kreisi laine, enne kui see sulle otsa murdub, keerad end põhimõtteliselt surfilaua alla, lükkad käed sirgeks ja laine läheb sinust üle. võimalik, et koos su lauaga, kuna lihtsalt ei suuda lauda käes hoida, ookeani jõud on metsik. õnneks oli mul leggie ehk legrope, nii et olin laua küljes kinni ja sain laua kätte, kui kogu soola olin välja köhinud kopsudest. kui mäletate mu joogalaagripostitusi, siis seal olid need hommikused puhastusrituaalid soolaveega - surfates pole üldse vaja erilist pingutust teha, soolavesi uhub kogu kere läbi. kriyayoga of the day - check!

KITLER

why a unicorn? sest elu ei pea nii tõsiselt võtma. sest enda üle peab suutma naerda. sest peab jääma veits lapseks alati. sest Charlie the unicorn is a legend.

rolleripiloot

kusjuures ma ei sattunudki ühtegi paradiisiranda balil. vahemaad pole saarel väga suured, aga 10km läbimine võib võtta 10 minutit või kaks tundi. enamasti kaks tundi. sest. liiklus.


loojangujäätis

kujutasin end täiega surfamas ette

täiskuu

viimane hommik. läksin kell 5 paiku viimasele rolleritiirule. nüüd tuleb hunnik päikesetõusupilte...

mäeahelik....

vulkaan...


riisiväljalahedus




elu templis. nutitelefonid. normaalsed kaasaja inimesed.


ma armastan mägesid, mis peidavad end pilvedesse. ma ei tea. see õhk ja õhustik on alati värskendavam, kui muu.

kollane bambussalu. ja tempel.







ja siis käänuline tee viis meid püha mäe otsa...



sacred waterfall... see oli üks mu reisi tipphetki. eriti, kui veekardina taha ronisime. tunne oli, nagu upuks duši all ja samas naeraks kõige siiramast ja puhtamast rõõmust, mis võimalik, kuna oled lihtsalt püha kose all ja pilvede vahelt langevad päikesekiired ja sa ei ole midagi sellist enne kogenud ja see on nii, nii, nii imeliselt lahe

JA SUURE PUULEHE LEIDSIN KAH


üksik roos pühal mäel. nuusutasin. vanaema tuli meelde.

turg. kauplemisoskuste lihvimine. edu.

päikesetõus juba kodumandri kohal